Ajaloost: PÄÄSTEARMEE asutaja WILLIAM BOOTH

PÄÄSTEARMEE asutaja William Booth kasvas üles 19. sajandi esimesel poolel Inglismaal Nottinghami linnas. Sarnaselt teistele omavanustele mõjutas teda ümbritsev keskkond. Inglismaal toimusid toona tormilised  muutused, kuna tööstusrevolutsioon oli hoogustumas. Harjumuspärane eluviis ei jäänud püsima ja inimesed sattusid segadusse. Paljud kaotasid oma vara ning polnud võimelised kiiresti muutuva maailmaga sammu pidama. Kõikjal oli viletsust ja elule allajäänud inimesi.

Ühiskonnas toimuv liigutas Williami südant ning juba varases teismeeas pühendas ta oma elu Jumalale. Ta oli valmis end täielikult üle andma1 ning täitma kõiges Jumala tahet. Sellisel viisil otsustas ta oma ainsat elu kasutada.

 William Booth sai metodisti kiriku vaimulikuks ning tema pingutused olid edaspidi suunatud sellele, et aidata vaeseid ja tõrjutuid, kes olid tol ajal üldiselt kirikute poolt kõrvale jäetud. Williamis süvenes veendumus, et tema ülesandeks on aidata inimestel kogeda Jumala armastust sellisel kujul, nagu me seda Jeesuse juures näeme.

 See teismelisena tehtud otsus oma elu Jumalale pühendada viis selleni, et William Booth rajas koos oma abikaasa Catherine’iga Päästearmee ning sai selle esimeseks kindraliks. 1840. aastatel oma siira pühendumise teinud nooruk ei osanud ette kujutada, mida Jumal tema kaudu tegema asus. Tänapäeval tegutseb Päästearmee 131-s riigis.

 1904. aastal soovis kuningas Edward VII kohtuda William Boothiga, et viimane teeks sissekande tema pühenduste raamatusse. Selleks ajaks oli Päästearmee esindatud juba 49-l maal ning selle rajaja kasutas võimalust, et oma eesmärki selgitada. Ta kirjutas kuningale:

Mõne eesmärgiks on kunst,

mõne eesmärgiks on kuulsus,

mõne eesmärgiks on rikkus.

Minu eesmärgiks on inimhinged.

 Miljonitel inimestel kogu maailmas on põhjust olla tänulik selle mehe  pühendunud elu eest.